Miski ei masendanud teda rohkem kui mõte suvepuhkusest: see tähendas kaht nädalat sunnitud tegevusetusest, vedelemisest mõnes vihmases Inglise merekuurordis või mingigi varju otsimist hõõguval Vahemere rannal. Juba nädalavahetused olid piisavalt masendavad. Pühapäeviti igatses ta sel pärastlõunasel ajal alati pääseda tagasi tehasesse.
David Lodge "Väärt töö"
Kohati tahaks nagu nõustuda, kohati üldse mitte. Puhkus kuskil eemal võib tõepoolest üllatavalt tüütav olla, kui minna puhkama kuhugi, kus tegevusvariante on täpselt nii palju: a) magamine rannas/toas, b) välja söömaminek, c) päevitamine, d) ujumine, e) mõttetute turisminännide ostmine, f) karjale suu ammuli turistidele mõeldud "atraktsioonil" osalemine. Ja igav hakkab isegi siis, kui tegemist Bali või Madagaskari kõige šikima rannaga! Seikluspuhkaja olen, mis teha.
Teisalt jälle olen endki mingi aja tagant tabanud vabal ajal mõtlemas, et ah, midagi peaks tegema, aeg saab otsa - ja siis rabelen "puhata" mitmes suunas ja korraga ning puhkust nagu polegi olnud, tülpind tunne vaid. Õnneks on see puhata oskamatus väikse harjutamise peale peaaegu kadunud. Kahju vaid neist, kes rabelevad raha pärast (mida nad ei suudagi kuhugi kulutada, sest aega pole) end haigeks ja suudavad ka puhkuse ajal vaid töö jutuks võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar