pühast

Ning kui te otsite Püha ja tahate eemalduda Rõve-Rüvedast, siis palun, pakun teile mõningaid oma lemmikuid: Püha vahetuimaks ilminguks on siiski Looming. Maalikunstist: ikoonid nii Bütsantsis kui Venemaal, Andrei Rubljof, ja edasi: da Vinci, Botticelli, El Greco, Monet, van Gogh, Gauguin, Picasso, Vlaminck. Metafüüsiline maal. Strindbergi nägemused. Luule: Homeros, Vergilius, Byron, Goethe, Hölderlin, Baudelaire (mitte ajada segi Rõveda varjuga!). Filmikunstis on püha puudutanud Tarkovski, Kurosawa, Scorsese, Pasolini, kuigi tema on rüve ja see-eest on tema pärast-elu raske. Heliloomingus Bach (Brandenburg), Beethoven (5. ja 9.), Chopin (sonaadid). Kirjanduses Dickens, Marquez, Borges, Bulgakov, Dostojevski, Gide, Joyce. Aga seda on teile vist palju. Hea, kui te Kenderist aru saate.

Jan Kaus "Õndsate tund"

Ikka ja jälle eristatakse madalat ja kõrget kultuuri, halbu ja häid kirjanikke, halbu ja häid muusikuid, kunstnikke, meediategelasi, poliitikuid... Mis parata, isegi teen mõnikord vahet sellel, mida hinnatakse kõrgemalt ja mida madalamalt. Paljude "võrdlejatega" võrreldes olen aga olnud ehk ausam - tunnistanud, et Harry Potter (originaalis) on mulle läbivalt meeldinud ja kohati jääb taldriku taga ette ka "Vaprate ja ilusate" tegevusrohke muinasjutumaailm. Palju on aga neid, kes vihkavad avalikult Coelhot, SL Õhtulehte, Kruudat jne, kuid tegelikult hoiavad end salamisi vihatuga kursis, on omaette küsimus.