vaimust ja haigusest

Alkoholism on väga huvitav haigus. Kohutavate tagajärgedega. Ammendamatu materjal. Ole joomisega väga ettevaatlik. Purjus peaga pole Sinagi andekam kui meist keegi. Kui ma kolm kuud järjest kaine olin, tegin huvitavaid tähelepanekuid. Koos oli tore juua, kellega siis iganes, kes jõi mida iganes, mina jõin apelsinimahla. Ma panin tähele, et ükski vestluskaaslane, kes tasapisi purju jäi, ei hakanud tasapisi rääkima huvitavamat, vaimukamat, põnevamat juttu. Ei. Parimad neist rääkisid purjus peaga täpselt sama juttu, mida kainenagi. Suurem osa aga hakkas tasapisi suust välja ajama aina lollimat jura. 

Jüri Ehlvest "Palverännak"

Sellest raamatust on raske kirjutada. Kui üldiselt olen ma ajahüpped ja reaalsuse-fiktsiooni kenasti lahti hammustanud, siis siin ma jäin suhteliselt kiiresti jänni. Aga nii hea asi ka ei tundunud, et tahaks üle lugeda. Aga siiski... Kõlama jäi mõte, et kui pidevalt ja püsivalt süveneda mingitesse nüanssidesse, pisiasjadesse, siis ei pruugi sellest alguse saada mitte midagi head, vaid hoopis halba. No midagi sellist, mis tipneb esmalt kalli inimese lahkumise ja seejärel sõiduga hullumajja. Samas, kui nüüd panna kõnelema muu loetu, ei tohiks olla ka pealiskaudne, pidevalt andestav, pehmete servadega kivi nii-öelda. Hmh, piir on jätkuvalt õbluke.