Üheksale tunnile meie teadliku infotarbimise potentsiaalist konkureerib meedia kaudu meeletu hulk reklaami, uudiseid, tarbetekste ja audiovisuaalset materjali. Igas ajaühikus tekib meie tähelepanule pretendeerivat nii ema- kui ka võõrkeelset utilitaarset infot megaühikutes juurde. Isegi tugeva huvi korral oleme sunnitud oma infotarbimises tegema valikuid, sest kõike lihtsalt ei jõua jälgida. Seega on inimeste tähelepanu infoühiskonnas kõige väärtuslikum ressurss. Siinkohal on sobilik meenutada veel Briti kirjaniku John Braine'i sädelevat kalambuuri: aeg on nagu pangalaen, mida sulle antakse ainult siis, kui sul endal on nii palju, et sa seda ei vaja. Ivo Rull "Meediamängud" (peatükk "Võitlus tähelepanu eest")
Huvitava tekstiga mees, samas tekitab lugemine veidi või enam ettevaatlikkust, sest võimekas mõistus võib teatavasti igast' trikke teha. Nii ka eile korduses nähtud "Vabariigi kodanikes", kus Rull isukalt Ühtse Eesti vastu sõna võttis, rünnates otse ja kaude Semperit. Kui on välja käidud, et testitakse mitmesuguseid demagoogia võtteid, siis ei saa ometigi eeldada, et Ühtse Eesti seltskond mängib kahtepidi: ühel hetkel "näitleb", teisel hetkel aga asetab end asjast eemale ja kommenteerib seda. Rullil tundus väga raske olla aru saavat, et kui, siis juba.
(kommentaar lisatud 5.04)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar