Raamatupoodide riiulikorraldusele on tüüpiline üks ja sama viga, nimelt näeb see välja fantaasiavaene ja kohmakas. Isegi klaustrofoobiat tekitav. Kuidas võisid tüüpiliseks saada kõrged kastikonstruktsioonid? Kas seepärast, et inimesed paigutavad oma raamatuid kodus nii? Totter põhjendus - mõelge, kui kodukaupade müüjad või rõivapoodnikud otsustaksid sama mõtteviisi omaks võtta. Siis peaksime me koorimisnoa ostmiseks läbi sorima köögisahtleid või kaevama kampsuni leidmiseks kappides. Kõrgete riiulite vahele tekkinud kitsad reavahed on kõige halvem väljapanekusüsteem, mida inimene võib üldse välja mõelda.
Paco Underhill "Miks me ostame. Ostuteadus"
Järjekordne mõnus ostmist ja turundust käsitlev raamat. Samas paneb ikka mõtlema küll, kui poes ringi käia. Miks peab otsima odavamat või erilisemat kraami kõige alumistelt ja ülemistelt riiulitelt? Mismoodi mõjub valikut tehes see, kui kahe samalaadse toote juures on neist ühe hinnal punane kastike tekstiga "hea hind" vms ümber? Miks peab leivaletti jõudmiseks läbima kogu poe? Mis põhjusel hakkavad esimesena silma modellidele selga pandud riided ja viimasena jõuab tähelepanu kokkuvolditud ning laudadele asetatud asjadele? Teadlikule poes käimisele andis see igatahes mõnusa mõõtme juurde, eks näeb, mida Kleini "No logo" lisada suudab. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar